[ÕS] Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2013

aga. Vastanduses: Tal on palju raha, aga vähe õnne. Ta ei olnud mitte ainult laisk, {aga ka} → vaid ka andetu. Rõhutuses: Astu aga edasi! Oled sina aga naiivne! Aga sa nüüd isa käest saad! Lõhub tööd teha, nii et lase aga olla

et. Mari ütles, et ei tule täna. Jüri {ütles, et Mart tahab, et} → ütles Mardi tahtvat, et tuleksime homme. Ühendsidesõnus: ainult et, ilma et, kui et, nii et, olgugi et, seda enam et, selle asemel et selmet, sellepärast et, sest et. Et susi teda sööks! söögu teda susi! Vesi on vaata et rinnuni (peagu rinnuni)

k`augel <keskv k`augemal, üliv kõige k`augemal ja k`augeimal>, k`augele. Läheb kaugele, on kaugel, tuleb kaugelt. Sõitis kodust kaugele. Asi on naljast kaugel. Kui kaugel sa oma tööga oled? Aeg on nii+kaugel = nii kaugel, et .. Jõuab elus kaugele (saavutab palju). Ta on mulle, minu kaugelt sugulane. Kaugel+olija, aga kaugemal olija. Kaugele+minev = kaugele minev ettepanek, kaugele+ulatuv = kaugele ulatuv tagajärg, kaugele+jäämine

korraldama <27>. Korraldati koosolek, pidu, näitus. Korraldab äriasju (ajab korda). Korraldas nii, et juhtunu vaikiti maha. Vt ka `ümber korraldama

kõhisema <27>. Hein on nii kuiv, et kõhiseb. Kõhisev naer

kärin <2: -a>. Mootori kärin. Kadakas põleb, riie rebeneb kärinaga, kärinal. Läks kärinal vaidlema (ägedalt, vihaselt). Nagu kärin v nii et kärin taga argi täie hooga, nii nagu vaja, kindlalt

kärisema <27> kärinal rebenema; ragisema. Nii et käriseb argi täie hooga, rohkesti, kõvasti

l`askma <34: l`asta, lasen, l`asksin ja lasin, l`askis ja lasi, l`asku, l`askev, l`asknud, l`astakse, l`astud>. Lase tal minna, las(e) ta läheb luba tal minna. Las(e) käia! Nii peen preili, et lase aga olla (et paremat pole ollagi). Lase tuli surnuks kustuta valgus. Laskis v lasi end mehest lahutada. Laskis v lasi hinna alla alandas hinda. Lasi püksi tegi püksid täis. Laseb liugu. Laseb vibu v vibuga, püssi v püssiga. Laseb märki. Vt ka j`alga l`askma, l`ahti l`askma, läbi l`askma, maha l`askma, m`ööda l`askma, s`isse l`askma, v`iltu l`askma, v`älja l`askma

l`ol'l <22e: lolli, l`olli>. Mängib lolli. Keda sa lolliks tahad teha? Otsi lolli! Toas on nii külm, et mine või lolliks. Näeb lolli moodi välja, vrd lolli+moodi lollisti, lollilt. Lollid naljad. Puru+loll, püsti+loll. Loll+pea halv

müdisema <27>. Hobused kappavad, nii et maa müdiseb

mühisema <27>, mühistama <27> mühinat tegema; ülek jõudsalt v hoogsalt midagi tegema. Kuusik mühiseb tumedalt. Tuul mühistab puude ladvus. Kiirrong mühiseb v mühistab mööda. Rohi kasvab mis mühiseb, nii et mühiseb, rohi mühistab kasvada

mürin <2: -a>. Lennukid lähenesid ähvardava mürinaga, ähvardaval mürinal. Töö läheb mis mürin, mürinal, nii et mürin taga ülek (hoogsalt). Auto+mürin, kõue+mürin, mootori+mürin, suurtüki+mürin, vankri+mürin

mürisema <27>. Veski müriseb. Mürisev aplaus. Töö läheb mis müriseb, nii et müriseb ülek (hoogsalt)

m`ürtsuma <28: m`ürtsuda, mürtsun>. Trummid mürtsuvad. Töö läheb mis mürtsub, nii et mürtsub ülek (hoogsalt)

n`aksuma <28: n`aksuda, naksun>. Värskelt värvitud põrand naksub jala all. Ajas asjad korda (nii) mis naksus, nii et naksus, nagu naksus (nagu nalja, kerge vaevaga)

n`ii. Nii ja naa. Temast räägiti nii head kui ka halba. Temast ei räägitud {nii head kui ka halba} → head ega halba. Mul on nii hea meel! Aega on tund või nii (umbes tund), aega on nii tund-poolteist. Peame sinna nii või teisiti pääsema (igal juhul, ükskõik kuidas). Nii kui koitis, asuti teele. Valetab nii et suu suitseb

n`ii+k`augel sealmaal, n`ii+k`augele sinnamaale. Saime õe niikaugele (ka nii kaugele), et ta on nõus tulema. Tööga oldi niikaugel (ka nii kaugel), et lõpp paistis juba. Vrd ära uju nii kaugele; elab siit nii kaugel

nina <17u: n`inna ja ninasse; ninu ja ninasid>. Nina on kinni, nohune. Tähtsad, suured ninad argi, ülek tähtsad inimesed, asjamehed. Õunu jagati kolm tükki nina peale argi (igaühele). Maril on selliste asjade peale hea nina (vaist, taip). Buss läks nina alt v nina eest ära. Vanu asju ei maksa teisele nina alla hõõruda v nina peale visata v kirjutada. Tõmbab nina kirtsu v vingu v viltu, kirtsutab v krimpsutab nina ülek põlastab, pirtsutab. Kõrvetas (oma) nina, sai nina peale v nina pihta ülek sai õpetust. Ajab nina püsti läheb uhkeks, ülbeks. Lasi nina norgu laskis tujul langeda. Ära topi oma nina teiste asjadesse. Nii külm, et ei taha ninagi välja pista. Nii kiire, et pole aega v mahti ninagi nuusata. Võttis v tõmbas nina täis argi jõi end purju. Näitas meile pikka nina v tegi meile pika nina ülek pettis meid; saime pika nina v jäime pika ninaga saime petta. Kargab v hüppab teisele ninna ülek ütleb häbematult, salvab. Loobib v pillub kõike ninaga ülek suhtub kõigesse üleolevalt ja liiga valivalt. Kotka+nina, nosu+nina, nöbi+nina; nõgi+nina, tatt+nina, viina+nina. nalj: kärss+nina = rõngas+nina siga. Adra+nina, kinga+nina, laeva+nina, maa+nina, suusa+nina; vee+nina. Nöps+nina = nina+nöps. Nina+auk = nina+sõõre sõõre, nina+juur, nina+luu, nina+selg, nina+kirtsutus, nina+rihm (nt valjastel), nina+rõngas, nina+rätik = nina+rätt taskurätik, nina+ahv zool, nina+hingamine füsiol, nina+häälik keel, nina+tilgad (ravim). anat: nina+esik, nina+kõrvalurge, nina+käik, nina+tiib, nina+vahesein, nina+õõs. med: nina+loputus, nina+polüüp, nina+sond, nina+verejooks. Suusal: nina+klamber, nina+paine

nägu <18: n`äo, nägu, n`äkku ja n`äosse>. Näost kahvatu. Kurb nägu peas. Manab naeratuse näole v näkku. Pani suitsu näkku argi. Ajas toitu näost sisse argi. Kolm õuna näo peale argi (igaühele). Ühte nägu kaksikud. Kunstnikul on oma nägu ülek (isikupära). Näo ees kiidab, selja taga kirub. Teeb näo, nagu ei kuuleks (teeskleb), teeb halva mängu juures hea näo. Teeb nägusid (grimasse). Ei ole ammu koolis nägu näidanud, (ennast) näole andnud. Tee tööd nii et seda nägu argi (palju). Sõimas mul näo täis, kargas mulle näkku, ütles tõtt näkku. Vaatab ohtudele näkku ülek (ei karda). Nägin teda esimest korda näost näkku. Tüdrukul ei olnud nägu ega tegu (head väljanägemist). Nägudeni argi nägemiseni. Silm+nägu = nägu. Kahva+nägu, kirve+nägu, naeru+nägu, nuku+nägu, varga+nägu. Näo+ilme, näo+joon, näo+jume = näo+värv, näo+kate, näo+krimpsutus, näo+moonutis = näo+vigur argi grimass, lõust, näo+moonutus, näo+nahk, näo+pool <-poole>, näo+kolju anat. Näo+hooldus, näo+puhastus, näo+kreem. Vt ka n`äol

n`öök <22e: nöögi, n`ööki> nöökamine, nöökimine. Kuulab kaaslaste nööki. Küll on nöök, et nii halvasti läks

`ostma <34: `osta, ostan>. Ostab raamatu kaupmehe käest v kaupmehelt odava hinna eest v odava hinnaga v odavalt. Ori ostis end vabaks. Nii vaikne mees, et (kas või) osta sõna suust. Vt ka l`ahti `ostma, s`isse `ostma, v`älja `ostma, ära `ostma, üles `ostma

p`ilkuma <28: p`ilkuda, pilgun>. Pilkuvad silmad, tähed, tuled. Luiskab, nii et silmgi ei pilgu v ilma et silmgi pilguks (jultunult)

p`unni pungi. Ajas silmad üllatusest punni. Punnis silmadega = punnis+silmaline konn. Ootas nii et silm punnis peas (pikisilmi). Rääkis punnis suuga (täis). Raamatutest punnis portfell. Punnis+kõhuline, punnis+põseline

põrutama <27>. Tee on nii hea, et ei põruta üldse. Põrutage siit otse edasi. Sai peast põrutada. Põrutav uudis (rabav, vapustav). Läbi, maha, peale, vastu põrutama

p`äkk <22i: päka, p`äkka> (käel, jalal, käpal); murdes pöial. Päkkadel seis = päkk+seis sport (päkkadel ja varvastel). Jookseb päkkade välkudes v nii et päkad välguvad (väga kiiresti). Ajas päkad vastu taevast, taeva poole viskas v kukkus pikali. Pani majale päka peale ülek, argi haaras maja oma valdusse. Tegi, pani päkad ülek, argi jooksis ära, pani plehku. Imeb päkka ülek on näljas. Ajas pudelile päkad silma ülek, argi tegi pudelile lõpu peale. Käe+päkk, jala+päkk, käo+päkk bot (nugitaim). Päka+pikkune poisike. Päkk+samm sport

ragin <2: -a>. Rataste ragin = ratta+ragin. Puu murdus suure raginaga, suurel raginal. Läks raginaks (riiuks). Läheb nii et ragin taga, läheb raginal v täie raginaga (ägedalt, täie hooga). Rigin-ragin

rebenema <27>. Kleit rebenes õmblustest. Sünnitusel rebenenud lahkliha. Sööme nii et vats rebeneb (liiga palju)

riba <17>. Riba paberit = paberi+riba. Nii naljakas, et naera (end) või ribadeks. Kaitse+riba, kleep+riba teip, põllu+riba, ranna+riba, reklaami+riba, riide+riba. põllum: ribas+külv, ribas+künd. Riba+filter el, riba+mets geogr, riba+spekter füüs, riba+katik tehn

r`umm <22e: rummu, r`ummu> ratta keskosa; mütsi v kübara kere. Töötab nii et tuli rummus (ägedalt, tormates). Meestel oli tuli rummus ülek (kiire, palju tegemist). Ratta+rumm, mütsi+rumm. Rummu+võll auto, rummu+võru. Rumm+müts <-mütsi> ümmargune nokata müts

s`ilm <22i: silma, s`ilma; s`ilmade ja s`ilme, s`ilmadesse ja silmisse ja s`ilmi>. Silm läheb, vajub, kisub kinni v looja uni tikub peale. Tütar annab emale silmad ette (on emast etem). Valvur pigistab varguse koha pealt silma kinni ülek (ei tee märkama). Viga jäi toimetajal silma+paari v kahe silma vahele (jäi tähele panemata). Peab eessõitjat silmas; laseb v kaotab eessõitja silmist. Jõi end silmini täis ülek (väga purju). Tulu on silmaga näha (ilmne). Oma silmaga v ihu+silmaga ise. Poole silmaga põgusalt, vilksamisi. On palja silmaga näha (optikariistadeta). Räägime nelja silma all ülek (kahekesi, omavahel), silmast silma. Lugu juhtus publiku silma v silme all. Surm on v seisab silma v silme ees. Teeb suured silmad, ajab silmad suureks v pärani v jõlli v pungi v punni. Pärani, lahtisi silmi. Ava+silmi, kinni+silmi = kinni silmi. Säravi silmi = sära+silmi(l). Suuri(l) silmi(l) = suuri+silmi. Pisar+silmi(l). Nii et silm sinine v pungis v punnis (peas) pingsalt. Jõll+silm, kõõr(d)+silm, pung+silm, pilu+silm. Sini+silm, sära+silm, sõstra+silm, mandel+silm. Klaas+silm, kunst+silm, oskuskeeles täpsem tehis+silm. zool: liht+silm, liit+silm. bot taimed: lõo+silm, neiu+silm, pääsu+silm, särje+silm. geol kvartsi teisendid: kassi+silm, tiigri+silm. tkst (kudumisel): parempidi+silm, pahempidi+silm, õhk+silm. ülek: lauka+silm, tule+silm, seaduse+silm. Ihu+silm, vaimu+silm. Suka+silm, kirve+silm, nõela+silm, kartuli+silm, pudru+silm, või+silm. Konna+silm (jalal). Sul on kunstniku+silma. Silma+ava pupill, silma+koobas, silma+kulm kulm, silma+laug, silma+lihas, silma+lääts, silma+närv, silma+põhi, silma+ripse, silma+valge, silma+hammas. Silma+arst, silma+haigus, silma+kliinik, silma+peegel med, silma+pipett, silma+põletik, silma+salv <-salvi>, silma+tilgad. Silma+joonel = silma+lainer. Silma+sära, silma+vaade, silma+pilgutus. Silma+nägemine = silma+seletus. Silm+laik (nt liblika tiival). Vt ka s`ilma h`akkama, s`ilma h`eitma, s`ilma p`aistma, s`ilma p`uutuma, s`ilma r`iivama, s`ilma tegema, s`ilma t`orkama, silmas pidama, s`ilmi pimestama

s`uitsema <28: s`uitseda, suitsen; 27: s`uitseda, s`uitsen>. Korsten suitseb. Paneb singid suitsema. Töötab nii et nahk suitseb (aurab, on märg), mõtleb nii et pea suitseb (otsas) mõtleb pingsalt, valetab nii et suu suitseb

sule+puru. Kaklevad nii et sulepuru taga (ägedasti)

tangid mitm <22e: t`angide, t`ange ja t`angisid; seisundivorm t`angis>. Pingutab nii et hambad tangis. Haaras mul käest nagu tangidega kinni (kõvasti). Kruus+tangid, lapik+tangid, lõike+tangid, näpits+tangid, räsamis+tangid; augu+tangid = mulgu+tangid, sälgu+tangid; loki+tangid, naela+tangid, pähkli+tangid, toru+tangid. med: sünnitus+tangid; tang+sünnitus, üldkeeles ka tangi+sünnitus. Tangi+haru, tangi+lokid

t`apma <35: t`appa, tapan>. Mõrvar tappis ohvri noaga. {Orkaan tappis kümme inimest} → orkaanis hukkus kümme inimest. Kiskja tappis inimese, parem murdis. Tööga v tööst tapetud tervis (laostatud, kurnatud). Tappis kõik kärbsed maha. Aega on nii et tapab argi (väga palju). Tappev igavus argi (väga suur)

t`olm <22e: tolmu, t`olmu>. Pühib, imeb, võtab tolmu. Unistused pudenesid tolmuks, langesid tolmu ülek (purunesid, kadusid). Kihutab nii et tolm taga. Raputas, pühkis linna tolmu jalgelt ülek lahkus linnast. Juhtumi ümber keerutati palju tolmu üles ülek (tehti kõmu). Liiva+tolm, lume+tolm, raua+tolm, riide+tolm, söe+tolm, vee+tolm, õie+tolm; arhiivi+tolm, tänava+tolm, veski+tolm; reisi+tolm, puur+tolm; lend+tolm. Tolmu+keeris, tolmu+kord, tolmu+kübe, tolmu+osake, tolmu+pilv, tolmu+sammas, tolmu+torm. Tolmu+lapp, tolmu+lest, tolmu+mantel, tolmu+mask, tolmu+sisaldus, tolmu+tõrje. Tolmu+kindel, tolmu+vaba. bot: tolmu+tera, tolmu+toru. tehn: tolmu+filter, tolmu+kamber, tolmu+kogur. Võrdlustes: tolm+hall <-halli>, tolm+kuiv, tolm+peen = hall, kuiv, peen kui tolm. {Tolm+suhkur} → tuhksuhkur. Tolm+liiv <-liiva>, tolm+tuhk. med: tolm+infektsioon = tolm+nakkus. tehn: tolm+küte, tolm+kütus

t`olmama <29: tolmata, t`olman>. Tolmav kruusatee, pulber. Vehib tööd nii et tolmab v vehib tööd (nii) mis tolmab. Tolmas kodu poole, jooksis tolmates kodu poole. Tolmamis+kadu maj (mõnel kaubal)

tore <2: -da> ilus, uhke, meeldiv, vahva. Tore kasukas, inimene, pidu. Mere ääres oli tore (olla). On nii toredaks läinud, et ei taha enam vanu sõpru tunda (upsakaks). Ime+tore. Toredalt

tuli <20: tule, t`uld, t`ulle ja tulesse>. Elus, lahtine tuli. Pane tuli põlema lülita elektrivalgustus sisse. Päevavalgel ja tulega v tule+valgel. Süütas, tegi kaminasse tule. Pani paja tulele. Viskas paberid tulle. Tuledes linn. Läks rohelise tulega üle tee. Jäädi vaenlase tule alla. Astus, läks võistlus+tulle. Selg on (nagu) tuld täis, lööb tuld välja (valutab). Tuleb (nagu) tuld tooma tuleb korraks külla, astub sisse. On kahe tule vahel ülek (kahepoolses ahistuses). Tal on mitu rauda korraga tules ülek (mitu võimalust varuks). Mehed on läbi tule ja vee käinud, tulest ja veest läbi käinud ülek (palju kogenud, karastunud). Mängib tulega ülek riskib. Viha püsis nagu tuli tuha all (varjatult). Tormab nii et tuli takus, nagu oleks tuli taga. Elektri+tuli, gaasi+tuli, kulu+tuli, lae+tuli, tiku+tuli, kolde+tuli, küünla+tuli, lõkke+tuli; ahtri+tuli, ilu+tuli, märgu+tuli, stopp+tuli, suuna+tuli; jaani+tuli, olümpia+tuli, õitsi+tuli; suurtüki+tuli, kiir+tuli, rist+tuli, turm+tuli, tõkke+tuli. ülek: elu+tuli, noorus+tuli. Puhastus+tuli relig, põrgu+tuli. Tule+ase, tule+haav, tule+juga = tule+jutt <-juti>, tule+keel = tule+leek, tule+kera, tule+kuma, tule+loit, tule+lont tõrvik, tule+lõke lõke, tule+lõõm, tule+meri, tule+möll, tule+ohver, tule+pesa, tule+puu küttepuu, tule+riit, tule+sammas, tule+surm, tule+sära, tule+tangid mitm, tule+tukk <-tuki>, tule+tungal. Tule+haldjas, tule+jumal. Tule+kardetav vmo = tule+ohtlik. mer (hoiatustulega): tule+paak <-paagi>, tule+poi. sõj: tule+joon, tule+juhtimine, tule+jõud (relval), tule+kaart (lahingudokument), tule+liik <-liigi>, tule+löök, tule+manööver, tule+positsioon, tule+riba, tule+toetus. Tuli+punane = punane kui tuli. Tuli+hapu, tuli+kuiv, tuli+kuum, tuli+palav, tuli+soolane, tuli+uus, tuli+valus, tuli+vihane. Tuli+oks mets (puidurike). bot: tuli+liilia (ilutaim), tuli+ohakas, tuli+nelk, tuli+pilvik, tuli+ürt. zool: tuli+part, tuli+rull (helendav mantelloom). Vt ka t`uld `andma, t`uld v`õtma

t`ükk <22e: tüki, t`ükki; seisundivorm t`ükkis>. Tükk paberit = paberi+tükk. Teeb tööd nii et tükid taga ülek (ägedalt). Ei ole sind tükk aega v tükil ajal näinud. Sõitsime tükk maad v tüki maad edasi. Tükk maad v tüki maad parem tulemus. Ostis pirukaid kümme tükki. Ühes tükis voolitud kuju. Suhkur on tükki läinud, on tükkis. Mis tükke sa teed (tempe, vempe, trikke)? Vana inimese+tükk argi. Esi+tükk, kesk+tükk, taga+tükk = tagu+tükk. argi: mööbli+tükk, pesu+tükk mööbli-, pesuese. Kirja+tükk, kooli+tükk, lugemis+tükk, õppe+tükk, pea+tükk. argi: kassa+tükk, lava+tükk, teatri+tükk, menu+tükk. Hullu+tükk, julgus+tükk, karu+tükk, koerus+tükk, kunst+tükk, suli+tükk, vägi+tükk. Suur+tükk. Tüki+hind, tüki+kaup = tükk+kaup. Tükk+materjal, tükk+suhkur, tükk+toode. Tüki+kaupa = tüki+viisi = tüki kaupa = tüki viisi = tükk+haaval = tükk-tükilt

vabisema <27>. Vabiseb hirmu pärast, hirmust. Vabises kogu kehast, üle kogu keha. Naerab nii et vats vabiseb. Tuli põleb vabisedes, vabiseb põleda

viivitama <27>. Rahanappus viivitas raamatu trükkimist. Külaline viivitas äraminekuga (venitas, lükkas äraminekut edasi). Viivitas nii kaua, et jäi rongist maha (viitis aega, venitas)

väljas. Lapsed mängivad väljas, väljast kostab kisa. Väljast valgeks värvitud uks. Tõuse üles, suur valge juba väljas. Lõi varba ära nii et veri väljas. Pilt oli näitusel väljas. Poiss on mehe eest väljas. Oli pettuse peal väljas. Õige mul käsutaja väljas. Elab linnast väljas. Vt ka v`älja

v`älkuma <28: v`älkuda, välgun>. Silmad välguvad, vaatab välkuvi silmi. Lippab nii et kannad, päkad, tallad välguvad. Tagumik välgub pükstest läbi